Head tüdrukud ei mõtle seksist

Head tüdrukud ei mõtle seksist

Öelda, et ma magasin halvasti oleksin liialdus. Neil üksikutel hetketel, kui ma magasin, olen ma kindel, et nägin painakaid ja ärkasin sellele, et ma olen lootusetult hiljaks jäänud. Kell ei helisenud ja väljas on pime, sest on halb ilm.
Väljas on pime, sest oh häda, ma magasin järgmise õhtuni välja. Lõpuks kell, mis ei olnudki katki siiski helises, tabades mind kesk järgmst painakat, või ma nägin lihtsalt unes, et kell helises.

Ma pesin juuksed, sirgendasin, lokkisin ja läigitasin. Riided, riided, mida ma õhtul valmis ei vaadanud. Liiga lahti, liiga kinni. Liiga avatud, liiga pikk. Ja ehted, ehetest ei hakka ma üldse rääkimagi. Kuld on liiga show-off. Teemanditega pärlikee ütleb, et ma olen liiga high maintenence. Ma ei taha ju olla liiga high maintenence. Ma tahan olla malbe ja haavatav. Naerda kõigele, mis ei ole nii naljakas ja mängida kingaga ilma, et mõtlekski seksist. Head tüdrukud ei mõtle seksist. Head tüdrukud mõtlevad suudlemisest. Pikalt suudlemisest. Minut 6 kalorit. 30 minutit 180 kalorit. Parem kui aeroobika. Sellest mõtlevad head tüdrukud ja mina olen hea tüdruk. Punased huuled ei ole hea, punased huuled ütlevad, et mul on huulepulk ja see nakkab. Ja juba on poolteist tundi ärkamisest möödas. Järgmistest tundidest ei mäleta ma palju midagi. Ma teen, mida pean tegema, ma mäletan, mida pean mäletama ma naeratan seal, kus pean naeratama.

Kella kolmeks olen ma kindel, et enam ei tulegi õhtut. Enam kunagi ei tule õhtut. Mu kleit on natuke kortsus, ma ajasin endale peale kohvi ja ma lähen korterisse riideid vahetama. Liiga lahti, liiga kinni. Punanae huulepulk ei ole hea. Ja õhtu ei tule kunagi ja aeg on minu vastu.

Aga õhtu tuli. Tuli selleks ajaks kui ma olin jõudnud ennast kolmas kord meikida ja teine kord riideid vahetada. Ja kell sai viis. Ja kell sai kuus ja kell sai tund aega rohkem kui temaga kohtumisest. Ja kell sai kaks korda rohkem kui temaga kohtumisest. Isegi õhtune ajaleht jõudis tulla.

„Kuule,“ vastas telefon mu „terele“. Mitte liiga innustunud terele. Innustumine peale kahte tundi ootamist on meeleheide. Pahurus on...varjatud meeleheide. „Ma olen haige ja ei tule. Teeme kunagi teine kord“.

Nii palju siis meestest. Ja naistest.

Loe

Kuidas mehi pick-upida päris elus?

Kuidas mehi pick-upida päris elus?

Ehk ühe algaja seiklused igavas metropolises.

Eile juhtus mul olema natuke vabam õhtu. Kuigi ma saan aru, et on miljon võimalust, kuidas sisustada oma aega metropoliitses suurlinnas, läksin ma kinno. Ei, mitte vaatama G-Forcet ega G-Spoti vaid mingit mõttetult lihtsat filmi nimega – õnnetu tõde..ei, inetu tõde. Tuleb välja, et armastuse leidmine on tegelikult väga lihtne. Tuleb leida Gerard Butler (tema puudumisel tema välimusega mees), vihata teda südamepõhjani, uskuda tõelisse armastusse, seni kakelda parema puudumisel Butleriga ja ideaali tulekul avastada, et see tõeline jobu oligi su tõeline armastus. Elementaarne. Ma ei viitsi hakata isegi üles loetlema, kui mitmest filmist see plot kergelt tuttav on alates Casablancast, või alates Adamast ja Evast. Ega ajalugu ilmselt päris kõike nende kohta ka ei räägi, võttes arvesse allikaid.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kui ma hommikul istusin, castingu ootuses agentuuris, aega parajaks tegin ja mingit vana moeajakirja lugesin kerkis eilne teema jälle üles. Vähe sellest, et armastuse leidmine on nii lihtne, on sama lihtne ka oma ideaalmeeste pick upimine. Enamust juhiseid ma ei mäleta kuna nad tundusid lihtsalt kaheldava väärtusega (mitte et ma ise mingi queen bee of pick up oleks). Mida ma aga mäletan oli esimene ja siiras soovitus et sosista. Sosista mehele mida iganes. Sheee on eroootilineee..

Ma ei ole kunagi raskuseid kartnud, enamjagu ma lihtsalt ei viitsi mitte kindla peale välja minna, aga jätan endale tavaliselt vääikese võimaluse kahelda. Kahelda, et äkki on kuskil mingi haljas heinamaa, millega ma päris hästi kursis ei ole. Seega mõtetest tegudeni ja ma astun oma pehmemail shaaki rhündava panthri shammul meie manageri juurde. Ajakiri soovitas sosistada, et „ilus lips. Ma tahaks ta sult ära osta, kui sa teda enam ei kanna“. Lause tundub nõme, aga poolikult teha ei ole mõtet. Lipsu tal ei ole. Tal ei ole lipsu! Kell. Kummardun ta kõrva juures, olles relvastunud ajakirja osavaima hitlinega, kui põrkan tagasi. Kell on küll, aga see ei ole lihtsalt kell. See on kell, mida pärandatakse isalt pojale. Ja ainus põhjus ei ole see, et ta on sheff ja ilus. Tõeline põhjus on see, sest ta on paganama kallis. Nagu ütles Sun Tzu – kui vastane on tugevam (või rikkam – Milana), siis tagane ja hinda olukorda uuesti. Äkki ta ei saa naljast aru ja ma olen homme ühe Patek Philippe võrra rikkam. Või vaesem. Emad pärandavad teadupärast tütardele....midagi muud... aga kindlasti väga vaimset ja mittemateriaalset.
Seega kummardun ta kõrva äärde ja sosistan „Ilus kell.“
Punkt.
Manager, kes on lugenud vaikselt ajalehte, kargab nõelatuna püsti ja karjatab vaikselt. Järgmine hetk, kui mina karjatan, sest tema karjatab, küsib ta, et „kas ma mõnitan teda või?“.
Ega ma ei tea enam ise ka. Me oleme sündinud teatud iseloomuga. Paraku. Ja nagu ei õpeta vanale koerale uusi trikke, nii ei õpeta ka uusi iseloomujooni. Sa kas sünnid nendega või soovitaks ka surra nendeta. Tänane päev ei olnud mu hiilgehetk, aga puntid mõttetu pealehakkamise eest, tehke järgi.

P.S. Mina pärandan tütrele De Beersi tahumata teemantitega kella. http://www.debeers.com/content/ebiz/debeers/invt/wadt04z00w/wadt04z00w_l.jpg

Loe

Natuke salapärane - seksi ja flirti ja glamuuri

Natuke salapärane - seksi ja flirti ja glamuuri

Intrevjuu, mis läks siis Blogilehehele www.blogileht.ee. Kena sügist Tiiale ja blogilehe toimetusele!


BL: See blogipidaja, kellega nüüd intervjuu teen, on natuke salapärane. Tema tekstides on seksi, flirti, mehi ning glamuurse elu killukesi.

Samas jätab ta end siiski avalikustamata.

Tere Milana!

BL:Kas see on tahtlik valik, see saladushõng? Või on see pagenemine suurelt lavalt kardina taha? Või on see müüdi - ilus aga ajudeta, murdmine? /pean nimelt lugu Su otsekohesusest ja sõnaväljendusest, kuigi ma alati su tekstidega sama meelt pole, siiski on su mõtted väga humoristlik-realistlikud, mitte mingid tibilikud :) /

Milana: Peamine põhjus salapäraks on, et plaanis oleks ikkagi mingil hetkel lõpetada praeguse tegevusega ja siseneda natuke asjalikumasse maailma, kus ei anna lisaväärtust omakorda »see on see, kes seda blogi pidas ja raamatu kirjutas»- müüdi murdine.

Üldiselt on saladushõng tekkinud ise läbi selle, et ma ei reklaami oma isikut. Ma arvan, et minu isiku tundmine või mitte tundmine ei tohiks tegelikult midagi muuta ja vaevalt, et ta suurele lavale väärtust juurde annab. Need, kes mu blogi loevad tulevad sinna järelikult sisu pärast ja see on suurim kompliment.

Tahtlikult ei ole proovinud olla müüdimurdja, kui »töö käigus» on õnnestunud, on see ainult lisaväärtus. Ja Sinule ja kõigile, kes on konstruktiivselt vastuvaielnud äitäh. Vaatame, kas vaidlustes selgub tõde.

BL: Milline maine on Eesti tüdrukutel modellinduse maailmas? Kus sa ise töötad praegu? Mis on Sinu kodulinn?

Milana: Tänu Tiiu Kuigile ja Carmen Kassile on teada, et eesti tüdrukud on tublid. Samas ega see reaalselt castinguid ja nende tulemusi ei mõjuta, kuigi foon on võib-olla natuke positiivsem. Maadena on väga tublid ka tsehhitarid ja slovakid. Üdse nö. endine idablokk on levinud kenade naiste piirkond, mitte ainult modellinduses.

Kodulinnaks võiks olla Barcelona, aga tegelikult hetkel kuidugi kodutu ja linnatu, mitme linna vahel (Pariisis vähem, Londonis ja Milanos rohkem)

Mis on modelliks olemise plussid ja miinused?

Intervjuu jätkub: http://www.blogileht.ee/issue/article/24/1287

Loe

Flirt on flirt on flirt

Flirt on flirt on flirt

Flirt on flirt on flirt
Võiks ka muidugi eelmänguga. Korralikult, aeglaselt ja sissejuhatavalt, aga ei ole tuju ja ei viitsi. Seega: flirt flirdi pärast imeb. Nagu imeb ka seks seksi pärast. Ja ma olen täiesti kindel, et ma olen üks väheseid inimesi, kes nii arvab. Ja mul ei ole olnud mitte kunagi seksi seksi pärast ja mul on siiber flirdist flirdi pärast.
Lähme tagasi eelmisesse teemasse, poiss kohtub tüdrukuga. Poiss proovib olla vaimukas. Tüdruk proovib olla tark. Või vastupidi. Pigem vist vastupidi. Poiss proovib olla tark ja tüdruk vaimukas. Omast arust rohkem või vähem on ka. Ainult ümbruskond arvab, et poiss on liiga smart-ass ja tüdruk kihistab totakalt. Oled vaimukas korra. Oled teisegi. Kolmas ei tule nii hästi välja, aga peaks sinu arust asja ära ajama. Asja sõnumiga „sina meeldid mulle ka”. Kui toime on eriti pikk, jätkatakse veel mõnda aega. Kuni enam uusi tarkusi oluliselt ei ole ja naljad kordavad ennast või muutuvad muidu lamedamaks. Ja siis tuleb see üks hetk, kus peaks tulema kino ja kohvik. Või lihtsalt kohvik. Või lihtsalt film ja popkorn. Hetk, kus piisavalt nalju on tehtud ja piisavalt „ping”idele „pong”idega vastatud (yin ja yang tulevad alles hiljem). Ja siis sa hingad sisse ja ootad, et tuleks...noh mitte just ilutulestik...muinasjutt lumivalgekesest on muinasjutt happy beginnng mitte happy endist....seega mitte just ilutulestik....aga paar unetut ööd ja kaotatud kilo vähemalt. Või no ükski. Ärad hommikuti vara, unustad süüa, kannad aina ilusamat pesu, the usual. Aga mis siis kui ei tule? Ma usun, et kõik peab loomulikult edasi minema. Ma usun, et igaks asjaks on oma staadiumid. Kus sa hingad sisse ja üks asi läheb üle teiseks. Loomulikult, orgaaniliselt, voolavalt. Mitte et hingad sisse ...ja kui välja ei hinga, siis lämbud ära, sestmidagi uut ei tulnudki. Ja kui sa selle ühe hetke (heal juhul kaks) maha magad, siis hakkab allakäik. Ja mitte meeldiv allakäik – dekadents shampustega, vaid allakäik nagu....ei viitsi enam neid nalju ja ei viitsi enam kihistada. Ja siis ongi kõik. Ma arvan, et ilusate suhete algustel on kõige koledamad lõpud just lahtumised. Kus ei viitsitud, ei julgetud, ei proovitud. Seega, vahet pole kes, vahet pole kumb, saage egost üle, leidke aega, saatke tähitud kirjaga kinopiletid. Ja halvimal juhul jääte te kahetsema seda, et ei tulnud välja. Mitte seda, et mis oleks, kui oleks tulnud välja. Seega – SUL ON ILUSAD SILMAD (vt. eelmine kolumn).

Loe

When the boy meets the girl..

When the boy meets the girl..

Tüdruk kohtub posiga. Tüdruk ja poiss meeldivad üksteisele. Kui nad on lasteaias, poiss hammustab tüdrukut, tüdruk itsitab totakalt ja lööb mängunukuga vastu. Kui nad on koolis, tõmbab poiss tüdrukut patsist ja tüdruk kitub õpetajale. Või emmele. Emme teab täpselt, kuidas asi käib ja ei ütle midagi. Tüdruk saab alles hiljem aru, miks emme muigas. Ja hiljem, mis siis hiljem saab? Hiljem tüdruk näeb poissi. Poiss näeb tüdrukut. Poiss on ammu õppinud, et tüdrukuid ei hammustata ja tüdrukul ei ole enam mängunukku. Poiss, kes on kasvanud noormeheks teeskleb lihtsalt, et ei näe türdukut, kellest on märkamatult kasvanud neiu. Ja neiu hakkab hommikuti pikemalt meikima ja niisama, isegi teadama, aina ilusamat aluspesu kandma. Siis ühel päeval, kui noormees on baaris ja natuke joonud, näeb ta kogemata neiut ja isegi pikemalt mõtlemata küsib, mis muusika talle meeldib. Ja, mis tähtkujust ta on. Ja mis filme ta vaatab. Ja palju sellist veel, mis teda ei huviuta, aga mis ütleb, et ta nägi neiut. Heas Hollywoodi filmims nagu Beautiful Mind, ta lihtsalt profileerib neiu. Veel paremas profileerib neiu tema. Ja nad avastavad, et neil on väga palju ühist ja neil on suvel pulmad ja väga ilusad lapsed. Või targad lapsed. Või lihtsalt lapsed. Aga mis on siis, kui noormees ei joo? Olgu, tegelikult mis saab siis, kui noormees ei mõtlegi välja, mida küsida. Mida öelda. Ei julge öelda. Neiul on ju teised noormehed, või on neiu lihtsalt natuke liiga...liiga midagi. Kas siis ei ole ka suviseid pulmi ja ilusat lapsi?

Tänapäeval on aina normaalsem, et neiu küsib ise, mis muusika noormehele meeldib. Või eriti, mis tähtkujust ta on. Ja ikka suvi ja pulmad ja kõik muu juurde kuuluv. Aga mis siis, kui ka neiu ei küsi? Mis siis, kui ta on liiga vanamoodne ja arvab, et nii ei sobi. Või on kindel, et ta ei meeldi noormehele. Ja nii nad käivadki, nagu Smilersi laulus „kass ümber palava pudru”. Ma arvan, et maailmas võiks olla üks parool. Parool, mis ütleks, et sa meeldid mulle, mis oleks kui prooviks. Ja ükskõik kumb selle parooli ütleb. Näiteks „Sul on ilusad silmad”. Lame? Las olla. Peaasi, et märk. Ühene ja selge. Seega, kui sa loed seda siis tea, et Sul on ilusad silmad.

Loe

Kas purjus suudlused loevad?

Kas purjus suudlused loevad?

Alapealkiri: Kodu närbuv rohi versus Pariisi võõras karjamaa

Kes meist ei oleks püsisuhtes olles mõelnud...”mis oleks kui?”. Või mis oleks kui võtaks vastu X-i õhtusöögikutse? Mis oleks kui läheks Y-ga klubisse? Aga äkki purjus suudlemised ei loe? Või muud antud seeria küsimused. Ehk siis kuhu tõmmata piir truuduse ja oma südame või soovide järgimise vahel?

Me ei ole ideaalsed. Mina näiteks olen natuke lohakas, liiga kergelt vaimustuv, liiga palju asju ette võttev jne. A. oli liiga pedantne, liiga targutav, liiga õpetav. Kõik me oleme liiga midagi. Ja kuna me oleme ebatäiuslikud, siis ei saa ka meie suhted olla täiuslikud. Me ootame erinevaid asju. Me käime üksteisele närvidele. Me pakume liiga palju või liiga vähe ühte, teist või kolmandat. Ja tulemusena elame me ebatäiuslikuna oma ebatäiuslikus suhtes ja kurdame. Ja loodame, et äkki mõnes teises suhtes oleks konstantne deliirium ja kohene nirvana. Tegelikkuses vahetuks enamuses lihtsalt murede olemus ja sisu, aga nad jäävad. Ja nii me siis elame oma ebatäiuslikus suhtes, kaardistades aeg-ajalt aia tagant kasvavat rohelist rohtu, mis mujal tundub rohelisem (mõned näksivad nii siit kui ka sealt, aga tavaliselt lõppeb see mõlema rohumaa kokkukuivamisega). Ja samal ajal, kui me oleme selles suhtes, kus rohi ei pruugi olla mitte kõige mahlasem, elame me kokkulepitud reeglite järgi, millest üks on „sina ei pea mitte flirtima võõrastega”. See, et teil ei ole suhtes just parimad ajad, ei ole vabandus. See, et see polnud midagi tõsist, on veel vähem vabandus. Ja nüüd tekkibki küsimus, et kui palju potentsiaalselt toimivaid suhteid me vahele jätame või ära tõukame ainult sellepärast, et vindume kokkukuivaval rohumaal? Kas äkki just sel hetkel, kui me proovime ennast ja teist ikka veel petta, või isegi enam ei proovi, naeratame me viisakalt järgi oma elu armastusele ja kõnnime mööda. Ainult sellepärast, et pole piisavalt tahtejõudu, et lõpetada, mis on jäänud mõttetult venima.
Mis seal salata, jutt tuli isilikum, kui ma alguses teesklesin. Ei, purjus suudlemised muidugi loevad, aga kui ma veel A-ga viimaseid nädalaid olin, nägin ma kedagi...ja ma isegi ei tea ta nime. Pariis. Me istume kohvikus. Mina ühes lauas, tema teises. Ta kohtub kellegagi. Me vaatame üksteisele otsa. Ta naeratab. Ma vaatan kõrvale. Ta vaatab kõrvale. Ma naeratan. 7B. Mul hakkab kiire. Ma maksan ja lahkun. Ta lehvitab mulle. Ja ma ei tea, miks ta kõigist neist miljonist inimestest jäi ta kuskile aju tagasoppi. Ma tean et, ta on tagasopis, sest ma mõtlesin tema peale täna, kui ma nägin nimega mainimata lõhnareklaami. Aga nüüd on hilja, A-d pole enam ja mul ongi ainult lõhnareklaam  Aga kui palju potentsiaalseid elu armastusi ma võisin mööda lasta vaid sellepärast, et olin lojaalne kellelegi, kellega ma ei olnud kunagi olnudki valmis ei last saama ega ratastooli lükkama?

Loe

Naistesebimisväljendid- mida võib ja mida mitte?

Naistesebimisväljendid- mida võib ja mida mitte?

Seekord siis sebimisväljenditest, mis ei tekitagi valusat vastureaktsiooni, vaid võivad oma vaimukusega vähemalt minu meelest isegi kuskile jõuda.

Räägin enne väljendeid kiirelt ühe loo, kes on kannatamatu, kerige edasi. Minu jaoks kõige parem külgelöömismeetod on dringi saatmine. Eriti kui dringi nimi sisaldab mingit sõnumit. Istusin mina rahulikult baaris, kui tuli tuttav baarmen ja asetas mu ette dringi.
„See noormees palus saata „Flirt in the Beachi”, viipas baarman lõuaga J. poole, kes oli parasjagu hõivatud oma sõpradega rääkimisega. Naeratasin, noogutasin ja saatsin vastu „Between the Sheets”. Pole vist mõtet mainidagi, et asi lõppes lihtsalt viisaka vestlusega: „Ja kuidas elavad sinu isa, ema, koer ja ühine sõber T?”, aga see tulenes juba meie „suhte” iseloomust mitte liini headusest. Nimelt tutvusime me J-ga ligi pool aastat tagasi. Olin parasjagu aega parajaks tegemas muu hulgas ka ralliguru T. juures „Grand Turismot” mängides. Kui olin just möödumas T-st (tuleb täpsustuseks öelda, et ma olin siiski 4 ringiga maas), helistas J, kes oli hädas teda murdva murega. Vaene mees oli saanud anonüümse armastuskirja ja tundis ennast äärmiselt abitult, suutmata tuvastada kas peaks olema kurb või õnnelik. Helistaski siis anonüümsete armastuskirjade eksperdile T-le isiku võimalikuks tuvastamiseks, kes arvas, et paanikaks või liigseks vaimustuseks pole siiski veel põhjust. Selleks pole vaja olla Sherlock Holmes, et tuvastada, et isiku all oli tegemist tõelise leediga, sest kiri algas sõnadega „Kuradi perse, ma olen sinusse armunud”. Kes oleks arvanud, et kuu aja pärast polnud ma targem, lihtsalt parema sõnavaraga. T, kes on sadade tuhandete neiude imetlusobjekt, keitas õlgu ja arvas, et kui seni pole talle silma jäänud, siis järelikult pole mida jääda. T. auks tuleb mainida, et ta on oluliselt vähem atraktiivne aga palju targem, kui kiputakse arvama. Igal juhul võtsin ma toru ja pidasin maha aktiivse loengu naiste psüühhikast ja järgmine, mis ma mäletan oli meri, tähed ja loomaaed. Asi ise lõppes kas sellega, et ma oleksin pidanud avaliku jumaldamisega ootama vähemalt abiellumiseni ja pensionieani (siis ta oleks olnud põgeneiseks juba liiga põdur), või siis oli T-le oma väike räpane käsi mängus. Tahan T-d siiani vigastada elutähtsatsse organitesse, kui see lugu meenub, ja ma arvan, et kogu liini kuuldes ei mõistaks mind ükski kohus süüdi. Ühesõnaga- tagamõttega nimedega drinkide saatmine võib toimida.

Enne nimekirja tuleb siiski mainida, et tegelikult loevad nö. sebimislaused vähe. Sõbralik „tere”, võib toimida sama hästi, kui mingi treenitud liin, sest tegelikult taandub kõik esmamulje ja pärast edaspidise käitumise tasandile. Ja uskumatu küll, aga naistele tavaliselt ei ärata sügavat esmamuljet mehed, kes proovivad esimise lausega voodisse ronida. Seega mitte isegi naistesebimislausetest, vaid vaimukatest / lahedatest avamislausetest.

1. Kas Sul on hetk aega, et võiksin Sulle külge lüüa?
2. Kes Su sõbranna on? (see vähemalt tekitab võimaluse rääkida ja ma usun, et enamus naisi tahavad vargsi teada, miks sõbranna mitte nemad)
3. Ja kuidas siis Sulle on täna juba proovitud külge lüüa?
4. Tom palus tervitada. (Muidugi ei tea ta, millest sa räägid, aga see on hea koh edasi arutleda, mis Tom, kellega sa ta segamini ajasid jne.)
5. Ma ei olnud alguses kindel, kas sa oled kaunis ingel või seksikas saatan, aga nüüd ma näen paradiisi su silmades (võib olle kergelt sleezy, aga oma huumoritoon siin”
6. Jumal peab olema selgeltägija, sest sinuga ta on täitnud kõik mu unistused (sleazy aga uskuge ind, parem, kui „nice shues”)


Ja lisaks veel paar väljendit, mida jätkuvalt ei tohiks kasutada, aga mida kasutatakse masendavalt palju.
• Ilusad jalad, millal nad avanevad.
MT: Varjamatu lõbutüdrukuga segamini ajamine ei tohiks eriti kedagi meelitada).

• Ja kuhu teie sõidate?
MT: Kas Londoni lennuk läheb Ibizale ka? Või Helsingi laev Hispaaniase?)

• Ma ei ole küll klubi kõige ilusam poiss, aga ma olen ainus , kes sinuga räägib.
MT: Ma ei ole suutnudki aru saada, kuidas peaks tekitama vaimustust see, kui sulle öeldakse et sa oled nii mõttetu, et ainult tema on üllalt nõus sinuga rääkima...?

• Su silmad on sama värivi kui mu Porsche.
MT: Seda võib kasutada ainult siis, kui sul ON sama värvi Porsche ja kui sul on, siis sa ei tunne enam vajadust kasutada lamedaid suguelundeid pikendavaid väljendeid (va. kui oled selle saanud isalt või võitnud lotos).

Loe