Sina lähedki automessile vä?

Sina lähedki automessile vä?

Ajad ei ole tõesti need, mis nad vanasti olid. Pegasus on pankrotis, Nobusse ei ole enam järjekordasid, New Bond Streetil on poepinnad rendile anda, Paris Hilton käib TopShopis (vähemalt korra) ja kalleim Zonda maksab ainult 19 miljonit krooni.
Aga tagasi algusesse. Kunagi paar nädalat tagasi oli Frankfurdi automess. Automess = kallid autod + pikad jalad (neil on ilmselgelt mingi vastastikune tõmme, sest ühte nähakse harva teisteta). Kuigi jalad on mul pikad ei saanud ma tehes oma rutiinset check-in kõnet bookerile päris kohe aru, mida ta mõtleb Pagani ja Zonda ja Frankfurdi all.

„In English“ palusin ma innustunud häälega bookerilt.

Ja booker seletaski uuesti algajatele. Frankfurdis on automess. Copy? Check. Automessil on autod, Smardist Koenigseggini (sinna vahele jäävad siis kõik muud autod). Kuigi ma ei saa ikka veel aru, mis see minusse puutub, kuulan ma edasi.

„Ühesõnaga“, seletab booker „Nad räägivad, et Horacio Pagani valis teid ise välja“. Ta on itaallane, ta saab vist üldse asjadest kiiremini aru kui mina, kellel ei paista ikka veel miski püha olevat.

„Kes on Pagani“, ei saa ma päris hästi aru, „ja mis firmat ta esindab“.
Juba hetkel hiljem ma saan aru, et Itaalias on see sama kui küsida, „kas Jeesus on keegi Louis Vuittonist või?“

Pagani on Zonda loojafirma omanik ja Zonda on maailma üks kallemaid autosid. Pagani oli kuuldvaasti ise, mis ma arvan, et on ainult tore legend, sirvinud meie agentuuri katalooge ja valinud modelle „paaritumaks“ messil tema kalliste autodega.
„Estonia,“ olevat ta öeldnud „“I know a guy from Estonia, mis ta nimi nüüd oligi, no keegi kes elab Marokos või kuskil seal, ta ostis ju ühe. Odava,“ ja ta raputanud laitvalt pead.

Ma arvan, et see osa on siiski linnalegend, aga nii booker rääkis. Messile ma siiski ei läinud. Kuigi Zonda saab praegu odavalt kätte.

Järgmine päev, kui ma agentuuri läksin, vantsis mööda Emilio, kohalik androgüünne meesmodell, keda ma olen paar korda näinud.

„Kas sina oled see modell, kes läheb automessile vä?“.

Kallid mehed, kui teil on elus vaid max. paar võimalust sama naise hittimiseks ja 5 sekundit esmamuljeks, nähke natuke vaeva. Mõelge kasvõi paar alati kasutatavat lauset välja. Kes ikka teb, et te kasutasite neid just kinojärjekorras selle kena blondi peal.

Loe

Kuidas mehi pick-upida päris elus?

Kuidas mehi pick-upida päris elus?

Ehk ühe algaja seiklused igavas metropolises.

Eile juhtus mul olema natuke vabam õhtu. Kuigi ma saan aru, et on miljon võimalust, kuidas sisustada oma aega metropoliitses suurlinnas, läksin ma kinno. Ei, mitte vaatama G-Forcet ega G-Spoti vaid mingit mõttetult lihtsat filmi nimega – õnnetu tõde..ei, inetu tõde. Tuleb välja, et armastuse leidmine on tegelikult väga lihtne. Tuleb leida Gerard Butler (tema puudumisel tema välimusega mees), vihata teda südamepõhjani, uskuda tõelisse armastusse, seni kakelda parema puudumisel Butleriga ja ideaali tulekul avastada, et see tõeline jobu oligi su tõeline armastus. Elementaarne. Ma ei viitsi hakata isegi üles loetlema, kui mitmest filmist see plot kergelt tuttav on alates Casablancast, või alates Adamast ja Evast. Ega ajalugu ilmselt päris kõike nende kohta ka ei räägi, võttes arvesse allikaid.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kui ma hommikul istusin, castingu ootuses agentuuris, aega parajaks tegin ja mingit vana moeajakirja lugesin kerkis eilne teema jälle üles. Vähe sellest, et armastuse leidmine on nii lihtne, on sama lihtne ka oma ideaalmeeste pick upimine. Enamust juhiseid ma ei mäleta kuna nad tundusid lihtsalt kaheldava väärtusega (mitte et ma ise mingi queen bee of pick up oleks). Mida ma aga mäletan oli esimene ja siiras soovitus et sosista. Sosista mehele mida iganes. Sheee on eroootilineee..

Ma ei ole kunagi raskuseid kartnud, enamjagu ma lihtsalt ei viitsi mitte kindla peale välja minna, aga jätan endale tavaliselt vääikese võimaluse kahelda. Kahelda, et äkki on kuskil mingi haljas heinamaa, millega ma päris hästi kursis ei ole. Seega mõtetest tegudeni ja ma astun oma pehmemail shaaki rhündava panthri shammul meie manageri juurde. Ajakiri soovitas sosistada, et „ilus lips. Ma tahaks ta sult ära osta, kui sa teda enam ei kanna“. Lause tundub nõme, aga poolikult teha ei ole mõtet. Lipsu tal ei ole. Tal ei ole lipsu! Kell. Kummardun ta kõrva juures, olles relvastunud ajakirja osavaima hitlinega, kui põrkan tagasi. Kell on küll, aga see ei ole lihtsalt kell. See on kell, mida pärandatakse isalt pojale. Ja ainus põhjus ei ole see, et ta on sheff ja ilus. Tõeline põhjus on see, sest ta on paganama kallis. Nagu ütles Sun Tzu – kui vastane on tugevam (või rikkam – Milana), siis tagane ja hinda olukorda uuesti. Äkki ta ei saa naljast aru ja ma olen homme ühe Patek Philippe võrra rikkam. Või vaesem. Emad pärandavad teadupärast tütardele....midagi muud... aga kindlasti väga vaimset ja mittemateriaalset.
Seega kummardun ta kõrva äärde ja sosistan „Ilus kell.“
Punkt.
Manager, kes on lugenud vaikselt ajalehte, kargab nõelatuna püsti ja karjatab vaikselt. Järgmine hetk, kui mina karjatan, sest tema karjatab, küsib ta, et „kas ma mõnitan teda või?“.
Ega ma ei tea enam ise ka. Me oleme sündinud teatud iseloomuga. Paraku. Ja nagu ei õpeta vanale koerale uusi trikke, nii ei õpeta ka uusi iseloomujooni. Sa kas sünnid nendega või soovitaks ka surra nendeta. Tänane päev ei olnud mu hiilgehetk, aga puntid mõttetu pealehakkamise eest, tehke järgi.

P.S. Mina pärandan tütrele De Beersi tahumata teemantitega kella. http://www.debeers.com/content/ebiz/debeers/invt/wadt04z00w/wadt04z00w_l.jpg

Loe

Stereotüübid rokivad (ja mina ka)!

Stereotüübid rokivad (ja mina ka)!

Joon vähe ja piiratud kogustes. Ei paku pinget ja muud patud kompenseerivad selle puudumise küllaga. See nädalavahetus aga, mis seal salata, osutus raskemaks kui plaanitud. Reede päeval helistas Victoria, et võtku ta vastu, maandub tunni pärast. Vastu ei võtnud, aga maandus ta küll. Maandus mu hotelli ja kui ma hotelli tagasi jõudsin, teatas vabameelne või keeleoskamatu reception võtit ulatades viisakalt, aga otsa vaatamata, et „your fiancee has been expecting you”. Mul läks Starbucks kõigepealt kurku ja siis minu valgetele teksadele. Vaatasin toa numbrit võtmel, kehitasin õlgu, astusin lifti ja hakkasin tavalisi kahtlusaluseid läbi loendama. Vic vahetas mu hotellitoas parasjagu riided, itsitas ebaviisakalt ja teatas, et kui ma just „tema paraadile sadada ei taha”, siis ajagu ise ka kleit selga ja täna me läheme välja. Ma ei hakanud just täpsustama, et tema ülejärgmise nädala pulmale sadamist võiks ju kaaluda, ja vahetasin ennast kiiresti oma uude Gucci klieti. Kleit polnud veel väljas käinud ja ega minagi eriti kippunud, aga võttes arvesse Vici raskendavaid asjaolusid, oli tema lõbustamine parim, mis ma teha sain. Eelmise kolumni kohta: MUIDUGI küsis ta, kas ta peaks messima ja „muidugi,” ütlesin ma, „loevad ka purjus sõnumid, need ongi need kõige ausamad”. Otsustasime, et messime või mitte peale paari mojitot, praegu me veel nii ausad pole. Läbu ja lõbu oli laialt, Vic kallistas tuttavaid, tegi shampuseid välja. Otsustas ühesõnaga, et viimased kaks nädalat olgu meri põlvini, enne kui kell 19 õhtuti mehele süüa hakkab tegema. Nagu Mr. Ja Mrs. Smith „dinner is at 19”. Tänu oma uuele kleidile ja kuldsetele kingakestele nägin ma välja nagu Tuhkatriinu II. Vahetult enne kutsarite ja tõlla transformatsiooni. Hit rate oli täpselt 1. Mitte et ma oleksin vähegi olnud huvitatud saama hititud. Aga see-eest üks oli ka täiesti arvesse minev. Meenutas kergelt Pierce Brosnanit, kui ainult teatud nurga alt ja teatud valguses vaadata. Tema numbri kaotasin ma kuskil poolel teel koju. Võib-olla taksosse. Laupäeva õhtul ei saanud ma niigi pikka etteteatamist. Nii nagu ma päeval castingul kenas T-särgis ja teksades olin, nii ma ka vana tuttava kliendiga õhtul välja läksin. Ja hit rate oli kuskil 9-13 vahel (oleneb mida pidada hittimiseks). Ja siin me jõuamegi teemani. Tahes-tahtmata oleme me mingite näitajate keskmine – välimuse, IQ, EQ jne jne. Teatud hälbega, aga siiski mingi number. Oletame 1-10. Ja vaadates tavakäitumist on üsna tõenäoline, et need, kes sulle külge löövad jäävad keskmiselt vastassoos sinna samasse suurusjärku. Muidugi on erandeid, aga tavaliselt siiski mingid 5-7 on leidnud endale ka vastavad 5-7. Üheöö suhete puhul on vist rohkem erandeid. Kui minu välimus ja elatustase saatis esimesel õhtul signaali, et ma olen päris OK välimusega ja harjunud kallima elatustasemega, positsioneeris ennast ainult üks ennast samaks numbriks ja visuaalsel vaatlusel võis vabalt ka sellele vastata. Teksade ja T-särgiga aga tundusin ma rohkem „endale lubatav” ja madalama numbrinäitajaga ja hit rate tõusis koheselt. Tabavus küll jäi nulli. Kes oleks arvanud nii otsest korrelatsiooni välimuse ja silgnaalide vahel. Agentuuri jõudes leidsin eest väikese lilla kaisukaru kirjaga „hi, cutie, wanna hug”. Vean kihla, et see oli teise õhtu tulemus.

Loe

Naistesebimisväljendid- mida võib ja mida mitte?

Naistesebimisväljendid- mida võib ja mida mitte?

Seekord siis sebimisväljenditest, mis ei tekitagi valusat vastureaktsiooni, vaid võivad oma vaimukusega vähemalt minu meelest isegi kuskile jõuda.

Räägin enne väljendeid kiirelt ühe loo, kes on kannatamatu, kerige edasi. Minu jaoks kõige parem külgelöömismeetod on dringi saatmine. Eriti kui dringi nimi sisaldab mingit sõnumit. Istusin mina rahulikult baaris, kui tuli tuttav baarmen ja asetas mu ette dringi.
„See noormees palus saata „Flirt in the Beachi”, viipas baarman lõuaga J. poole, kes oli parasjagu hõivatud oma sõpradega rääkimisega. Naeratasin, noogutasin ja saatsin vastu „Between the Sheets”. Pole vist mõtet mainidagi, et asi lõppes lihtsalt viisaka vestlusega: „Ja kuidas elavad sinu isa, ema, koer ja ühine sõber T?”, aga see tulenes juba meie „suhte” iseloomust mitte liini headusest. Nimelt tutvusime me J-ga ligi pool aastat tagasi. Olin parasjagu aega parajaks tegemas muu hulgas ka ralliguru T. juures „Grand Turismot” mängides. Kui olin just möödumas T-st (tuleb täpsustuseks öelda, et ma olin siiski 4 ringiga maas), helistas J, kes oli hädas teda murdva murega. Vaene mees oli saanud anonüümse armastuskirja ja tundis ennast äärmiselt abitult, suutmata tuvastada kas peaks olema kurb või õnnelik. Helistaski siis anonüümsete armastuskirjade eksperdile T-le isiku võimalikuks tuvastamiseks, kes arvas, et paanikaks või liigseks vaimustuseks pole siiski veel põhjust. Selleks pole vaja olla Sherlock Holmes, et tuvastada, et isiku all oli tegemist tõelise leediga, sest kiri algas sõnadega „Kuradi perse, ma olen sinusse armunud”. Kes oleks arvanud, et kuu aja pärast polnud ma targem, lihtsalt parema sõnavaraga. T, kes on sadade tuhandete neiude imetlusobjekt, keitas õlgu ja arvas, et kui seni pole talle silma jäänud, siis järelikult pole mida jääda. T. auks tuleb mainida, et ta on oluliselt vähem atraktiivne aga palju targem, kui kiputakse arvama. Igal juhul võtsin ma toru ja pidasin maha aktiivse loengu naiste psüühhikast ja järgmine, mis ma mäletan oli meri, tähed ja loomaaed. Asi ise lõppes kas sellega, et ma oleksin pidanud avaliku jumaldamisega ootama vähemalt abiellumiseni ja pensionieani (siis ta oleks olnud põgeneiseks juba liiga põdur), või siis oli T-le oma väike räpane käsi mängus. Tahan T-d siiani vigastada elutähtsatsse organitesse, kui see lugu meenub, ja ma arvan, et kogu liini kuuldes ei mõistaks mind ükski kohus süüdi. Ühesõnaga- tagamõttega nimedega drinkide saatmine võib toimida.

Enne nimekirja tuleb siiski mainida, et tegelikult loevad nö. sebimislaused vähe. Sõbralik „tere”, võib toimida sama hästi, kui mingi treenitud liin, sest tegelikult taandub kõik esmamulje ja pärast edaspidise käitumise tasandile. Ja uskumatu küll, aga naistele tavaliselt ei ärata sügavat esmamuljet mehed, kes proovivad esimise lausega voodisse ronida. Seega mitte isegi naistesebimislausetest, vaid vaimukatest / lahedatest avamislausetest.

1. Kas Sul on hetk aega, et võiksin Sulle külge lüüa?
2. Kes Su sõbranna on? (see vähemalt tekitab võimaluse rääkida ja ma usun, et enamus naisi tahavad vargsi teada, miks sõbranna mitte nemad)
3. Ja kuidas siis Sulle on täna juba proovitud külge lüüa?
4. Tom palus tervitada. (Muidugi ei tea ta, millest sa räägid, aga see on hea koh edasi arutleda, mis Tom, kellega sa ta segamini ajasid jne.)
5. Ma ei olnud alguses kindel, kas sa oled kaunis ingel või seksikas saatan, aga nüüd ma näen paradiisi su silmades (võib olle kergelt sleezy, aga oma huumoritoon siin”
6. Jumal peab olema selgeltägija, sest sinuga ta on täitnud kõik mu unistused (sleazy aga uskuge ind, parem, kui „nice shues”)


Ja lisaks veel paar väljendit, mida jätkuvalt ei tohiks kasutada, aga mida kasutatakse masendavalt palju.
• Ilusad jalad, millal nad avanevad.
MT: Varjamatu lõbutüdrukuga segamini ajamine ei tohiks eriti kedagi meelitada).

• Ja kuhu teie sõidate?
MT: Kas Londoni lennuk läheb Ibizale ka? Või Helsingi laev Hispaaniase?)

• Ma ei ole küll klubi kõige ilusam poiss, aga ma olen ainus , kes sinuga räägib.
MT: Ma ei ole suutnudki aru saada, kuidas peaks tekitama vaimustust see, kui sulle öeldakse et sa oled nii mõttetu, et ainult tema on üllalt nõus sinuga rääkima...?

• Su silmad on sama värivi kui mu Porsche.
MT: Seda võib kasutada ainult siis, kui sul ON sama värvi Porsche ja kui sul on, siis sa ei tunne enam vajadust kasutada lamedaid suguelundeid pikendavaid väljendeid (va. kui oled selle saanud isalt või võitnud lotos).

Loe