Koduvein, Liis Lass ja aneemiline siiami kass

kolmapäev, 1. august 2007

Koduvein, Liis Lass ja aneemiline siiami kass

Umber kord aastas lähen ma blondiks – uskumatu järjekindluse ja paratamatusega. Ajule ei mõju, aga meestele küll. Ma olen oluliselt populaarsem mõttetute meeste seas. Võib-olla ka mõistlike, aga sellisel juhul ajutiseks tarvitamiseks, sest ükski potentsiaalne ämm ei usuks, et ma olen läbinud edukalt Mensa testi, oskan imeliselt süüa teha ja tunnen sama hästi veine. Veinitundmine on mul ilmselt geenides ja päritud emalt. Pakun, et ma olin kuue-seitsmene, kui oli veel sügav nõuka-aeg ja minu ema, nagu enamus korralikke pereemasid, tegi koduveini. Suurtes 15. liitristes pudelites. Seisid teised vannitoa nurgas suurtes punutud korvides. Ühel kenal pahaaimamatul pärastlõunal helises uksekell ja uksel seisis nõutu allkorruse naaber, kurtes, et neil hakkas ümmargusest auguga laelühtrist äkki veini nirisema. Ema, kellel nagu selgus, uppus vannituba, kehitas õlgu ja küsis, et miks nad siis kaussi alla ei pane, ega iga päev vein ise otse koju tule. Ema jaoks tuntus sellise õnnistuse üle nurisemine olevat suisa patt. Tema unistus ongi, et siis kui ta saab tõeliselt rikkaks, siis täidab vanni shampusega, ise lamab kõrval ja imeb pika kõrrega. Isegi väikeseid vihmavarjukesi pole kõrvale vaja.
Igal juhul muutun ma umbes kord aastas blondiks ja tavaliselt on võtmesõnaks L’Oreal. Kuidas tehakse blonde? Võetakse üks korralik kena brünett, hoitakse teda mitu tundi vaheaegadega vesiniku all ja „ta-da!”. L’ Oreal pisaraid ei usu. Kuidas tehakse beibesid? Lisage roosad akrüülküüned ja juuksepikendused, aga see on teine muinasjutt. Osadele pruunsilmadele sobivad blondid juuksed, aga seda trikki ma ei oska. Nagu ma igal aastal üha uuesti veendun – mulle lihtsalt ei sobi. Kõik oleks iseenesest kena, kui ma ei näeks välja nagu aneemiline siiami kass (ei ole eesmärgiks solvata kasse). Õnneks ei näe ma siiski isegi pimedas ega peale suuri alkoholikoguseid välja nagu Liis Lass. Kõige mõttetum nähtus ja vidin, mida meedia on üleeksponeerinud.
Minu blondiksminemine meenutab omakorda ühte paljude aastatetagust lugu. Järjekordne L´Oreali show. Ma ei mäleta, mis tooteseeria oli, aga igal juhul oli blond jälle tegija. Naistest olid shows mina ja Gabriela, meestest Heiko ja Juno. Heiko (www.heikowittek.com) on juba sündinud sellise blondikesena, aga kuna tegemist on siiski showga, tuleb kõik äärmusesse viia. Ja värvitigi ta siis täiesti multikaplaatinablondiks. Roadrunnerit teate? Üldse ei meenuta. Show oli ära, kõik kena. Kõik oleks ka kenasti lõppenud, kui Heiko poleks pidanud õhtul Miamisse lendama ja kui üle-eelmisel päeval poleks olnud 9/11. Edasine pärineb autojuhi suust. Astub siis Heiko lennujaama. Plaatinablondid juuksed, pikk must mantel, ees mustad päikeseprillid, kaenlaall hõbedane metallist toru (portfolio). Lennujaam tardub vaikuses. Heiko kõnnib musta mantli lehvides check-inini, keerab ringi ja kõnnib tagasi. Järgmine pilt on Heiko hotellis, käes poest ostetud juuksevärv, jalas kulunud teksad ja seljas tressipluus. Arvas, et tahab eluga Istanbulist Miamisse jõuda, aga vaadates hetke poliitilist olukorda ja tema välimust, ei saa ta selles mitte liiga kindel olla.
Heiko omakorda viib mind tõdemuseni, et ma hakkan vist vanaks jääma

Kindlad vananemise tunnused:
1) Hakkad üha sagedamini meenutama vanu suhteid ja mälestusi, sest uusi koguneb aina vähem
2) üle pika aja ööklubisse minnes tõded, et isegi su väike õde ei tunne enam kedagi, sest uus põlvkond on peale kasvanud ja tuttavad baarmanidki pensionil
3) Komplimendid, mis sulle tehase on palju ümmargusemad ja viitavad üha sagedamini iseloomule mitte välimusele
4) Sa oled hakanud tervislikult toituma
5) Sa leiutad ütlusi a la „40 on uus 20”
6) Su lahutamatuks oskaks muutub fotoaparaat, et kramplikult jäädvustada hetki, „et hiljem oleks, mida meenutada”
7) Sa vaatad internetist sagedamini ilma ja horoskoope kui pornot

Ma ei ole päris kindel, mitme tunnusega tuleb muretsema hakata, aga mina täidan igal juhul vähemalt punkte 1, 2, 4, 5 ja 6. 5 profülaktika mõttes, et ka hiljem hea oleks.