teisipäev, 25. november 2008
Naised on paremad autojuhid
Täna, keset kõige pahaaimamatut hetke, helistas mu ema. Lisaks sellele, et tal on head geenid, on ta ka haruldaselt egotsentriline. Kui enamus enesekeskseid inimesi on teatud, pehmelt öeldes, adapteerumisprobleemidega, siis temal õnnestub maailma täiesti ignoreerida ja tänu sellele suhteliselt edukalt hakkama saada. Istus ta parasjagu lumevallis kahe bussi vahel kinni. Ma isegi ei hakanud küsima, kuidas ta sattus bussirajale kahe bussi vahele. Juttu igal juhul jätkus kauemaks. Ärge mõistke mind palun valesti, ma armastan oma ema, aga sõita ta tõesti ei oska. Isegi mu vanaema arvab, et ARKi üks eksaminaator oli kurt ja teine pime, kui mu ema eksameid läbis. Muidugi ema asemel väidaksin ma, et sõiduoskus on geenides. See seni avastamata geen sinistest silmadest vasakul kohe täidlusgeeni all. Mu vanaema on siiani legend oma väikeses linnas, kus ta on keslinnas viimased kolmkümmend aastat ringi kihutanud keskmiselt 50 kilomeetrit tunnis oma väikese punniga, ristinimega Polo. Vanaema selgushetk saabus alles siis, kui onu eelmisel aastal samas kesklinnas trahvi sai, ületades kiirust 15 kilomeetrit tunnis. Ta sõitis 45-ga. Selgus, et vanaema polnud lihtsalt viimased 30 aastat kolmekümne märki märganud. Mis ei viita küll otseselt sõiduoskamatusele, küll aga tähelepanematusele (sinistest silmadest kolmekümnekuues geen paremal). Kui hästi sõitmiseks pidada oskust sõita silmad kinni vasaku pöidlaga rooli hoides tagurpidi parklast välja ja oskust teha 150 kilomeetrit kiiruse juures täisspin ja edasi sõita nagu James Bond ja Johnny English, siis ei oska ka mina üldse sõita. Isegi kui 100 kilomeetri juures tunnis peaks spini tegema. No kui üldse peaks spini tegema. Samas see, et ma sõitsin ringrajal T ülikalli sportauto kraavi, on küll T oma süü, kes karjus "vajuta nüüd, vajuta!". See auto oli üle elanud lahtisel treileril läbi poole Euroopa sõidu, tollis mutriteni lahtivõtmised ja T. kahtlased sõbrad...
Küll aga lugesin ma eelmisel nädalal statistikat, et naised surevad liiklusõnnetustes vähem ning saavad keskmiselt vähem trahve. Oskamatus spine teha või liigne tähelepanelikkus, aga ise eelistaksin suuremat tõenäosust ellu jääda. Aga eks prioriteedid on igaühe enda otsustada.
2 kommentaari:
Milana!
30. november 2008, kell 22:55Kuidas su raamatukirjutamine edeneb? Ei oska kirjeldadagi, kuidas seda kaanest kaaneni uurida tahaks! Ootame!
Plaanin ikka veel sõbrapäeva :)
1. detsember 2008, kell 13:14Postita kommentaar