teisipäev, 8. detsember 2009

Sotsiaalsed võrgustikud Martiniga Paide lehmalaudas


Esiteks ei tulnud ma selle pealegi, et kummalisi tähe ja numbrikombinatsioone sisaldav haigus oma sõrad Itaaliani ajab. Teiseks arvan ma, suu-ja sõralisi ei saa seekord süüdistada selles, et ma olen nakatunud millestki ohtlikust, aga see-eest ebameeldivast. Mu silmad läigivad küll umbes sama värvi ja keel ei paljasta mingeid kummalisi varjundeid, aga mind on tabanud haruldane härdimus jõulude ja minu ilusa lemmikvaenlase vastu, ma kraamin ja mul on vist kerge palavik ka. Ma arvan, et niisama lihtsalt see ei möödu.

Juba hommikul tundsin ma ennast haiglasena. Õigemini juba eile, kui ma oma suka katki tegin ja pidin castingust paljaste säärtega modellikorterisse lippama. Ma olin kindel, et kui ma ei jäätu kohe, suren ma mingisse tuvastamatusse järelnähtu. No hommikuks tundus, et kõik võib veel hästi minna, kui lõunaks lõi see tagasi ja suurema hooga kui kunagi varem. Alguses algas see vaevu märgatava taustahelina kui õhtuks formuleerus see selgeks ja üheseks „white christmasiks“. Ärge mõistke ind valesti, terve jõuuluõhu ei ole mul jõulude vastu midagi, aga enamuse muust ajast on.

Eriti augusti alguses ja jäänuseid likvideerides jaanuari keskpaigas. Kui ma olin viinud värske espresso oma argivaenlasele, sain ma aru, et see miski, mis tundub olevat diagnoosimatu, on võtnud valdusesse terve mu keha, mõistuse ja aistingud.

Korterisse jõudes kraamisin ma terve korteri, nihutasin paigast kergema mööbli ja otsustasin igaks juhuks pesta ka aknad. Põranda värvimiseks ei olnud vahendeid. Selle aja peale olin ma kindel, et rahvameditsiinist ja vaimude väljaajajast ei piisa ja otsustasin voodisse minna.

Plink, teeb mu Facebook ja Martin Saare foto ilmub ekraanile.

„Tead, mu üks sõbranna küsis, et kas sa oled ikka modell“.
No mis ma nüüd nii filosoofilisele küsimusele vastan. „Ütle, et ma olen Paide üksikemast lüpsja 2 lapsega“.

„Ta küsib, et mis siis kui oledki“.

„Äkki olengi, miks ma muidu just Paidet mainisin“.

„Liiga hea social networking skill.“

„No ütle talle, et mul on suur kari, kelle peal harjutada,“ kirjutan ma Martinile ja ei suuda ise ka itsitamata jätta.

„Mhm, et vabal ajal loed social networking skills for dummies?“

„See on algajatele. Pigem Neuro Lingvistiline Programmeerimine for advanced user,“ kirjutan ma ja interneti juhe jookseb kokku. Viimane asi mida ma läbi magama jäämise kuulen on vaikne jõulukellade helin tundmatute Paide lehmakooride taustal.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kes on Martin Saar?

9. detsember 2009, kell 14:31
konnasiilike ütles ...

Martin Saar on Kunstnik Kes Elab Njuu Jorgis. Tuntud ka kui "mul on bemmil uued kummid" loo autor.

9. detsember 2009, kell 19:06
Café Naïveté ütles ...

pàris vòi mitte, vàlja mòeldud ja natukene ilustatud.. pole oluline.

sisu on olemas. keda huvitab kas Milana elab vàljamòeldud maailmas ja on lihtsalt ùks tùdruk, kes unistab (no tegelikult meid kòiki huvitab eksole. See oli Sinust geniaalne, Milana, enda isik àra peita ja tànu oma salapàrale on kindlasti veerand kui mitte isegi mitte poolevòrra rohkem lugejaid ja jàrgijaid), sest see on teisejàrguline detail. Sest ega emotsioon, mis me tunneme teost lugedes, ei muutu ju.

:)

12. detsember 2009, kell 17:18
Anonüümne ütles ...

kalduksin teemast kõrvale, et kes on raamatu esikaanel ?

19. detsember 2009, kell 15:31
 

©2009MILANA PÄEVIK | by TNB