esmaspäev, 3. september 2007

Väikesed vihmavarjud, Pussycat Dolls ja lisakohustused



Ma teadsin, et see on ainult aja küsimus. Ma olin kindel, et varem või hiljem peab see juhtuma. Varem on parem ja rohkem on parem. Neil on seda ju piisavalt – nii kuulsust, fänne kui ka raha. Ma arvan, et just Nicole pakkuski seda esimesena ja see tundus kõigi meelest koheselt geniaalne mõte.

„Muigugi,” raputas Ashley oma just möödunud kontserdist veel lakist kohevat lakka. „Ma arvan, et juba homsest.”

„Mis homsest,” tahtsin ma kohe küsida, „Miks mitte tänasest?”

„Teeme juba täna,” luges Nicole mu mõtteid ja tiris mind kaasa nende manageri juurde. Ütleme nii, et manager ei vastanud just stereotüübile – ta oli vanem, paksem, prillidega ja vastas sellise vana Nõukogude bürokraadi välimusele. Kohe selguski, et ega ta ei tea ka, millest ta räägib.

„Ei,” teatas manager, kelle nimega ma ei mäleta. „Ja veel kord „EI”. Ta ei oska liikuda ega laulda. Kui ta laulis, siis ma nägin, kuidas üks esimese rea fän valust krampidesse tõmbus. Ta ei liitu Dollsidega.”

Ma tundsin karjuvat alandust ja mõõtmatut ülekohust. Kargasin zhestikalt püsti ja olin juba välja tormamas, kui meenus, et ka kaotada tulevat auga.

„Ma oskan liikuda imehästi,” teatasin ma oma solvatud uhkust rahustada püüdes. „Ma olen suure osa oma elust tantsinud. Aga, jah, olgu laulda ma nii hästi tõesti ei oska. Aga ma lihtsalt pole varem koos kellegiga laulnud ja laulmist annab ju õppida,” vaatasin ma toetust otsivalt dollside poole.

Kimberly ja Melody, kes ei raatsinud lahti lasta kõrrest oma vihmavarjukesega kokteilis, noogutasid kaasa, nagu nad teaksid täpselt, millest ma räägin.

„Ei,” vastas manager lihtsalt ja konkreetselelt. Ma haarasin viimasest õlekõrrest: „Aga kas te tüdrukute arvamust üldse ei tahagi kuulda?”

Ja siis ma ärkasin täiesti ootamatult üles, mis oli ju iseeneset hea, sest ma olen juba ammu lubanud A-le mitte rohkem lisakohustusi võtta ja ma kahtlustan, et kõik need tuurid võtaksid päris palju aega.

4 kommentaari:

Muidumeez ütles ...

Peale sellist postitust ei ole Su pollil raamatu kohta mingit mõtet. Või kui, siis ainult ühe variandiga poll, kus vastata vaid jaatavalt saaks.

3. september 2007, kell 12:37
Rents ütles ...

Kusjuures mulle tundub küll, et blogijana oled sa super, aga kui selline asi 300 lk pikk oleks... Mkm, ebausutav ja veidi ülepingutatud

3. september 2007, kell 14:06
Milana ütles ...

Tänan :) Äärmiselt tähtis märge:
formaat dikteerib stiili ehk kui on raamat, siis on tõesti selge, et ka stiil on teine. kui on lühijutu või kolumniformaat on kõik oluliselt forsseeritum ja võimendatum muidugi

3. september 2007, kell 14:10
Anonüümne ütles ...

Minul tuli meelde, et mina nägin unes üks öö kuldselt vihmavarju ja ülisuuri reisikohvreid, need oli minust palju pikemad ja ma olen 182 cm pikk! Järgmine päev ma sain päris palju naerda. Muide need kohvrid olid näituseks üles seatud aga neid sai ka osta ning pealekauba need nägid kenad välja ;) !
Kas sa tahaksid mingis bändis esineda? Paparazzod ümbritsemas sind, sul puudub eraelu, kui sa just ei kükita päevad läbi oma kodus ja sealt jõuavad ka asjad avalikkuse ette, sest teenjad tahad lisaraha teenida :D!

5. september 2007, kell 15:43
 

©2009MILANA PÄEVIK | by TNB