Fetishid, Finnair ja 13 reede

laupäev, 14. juuli 2007

Fetishid, Finnair ja 13 reede

Eile lihtsalt ei olnud minu päev. Ärkasin sellepeale, et mu poissõbra A. koer proovis Garfieldilikult, ega mu varvas ei ole oliiv või midagi veel paremt. Ei olnud, aga vastik ja valus oli küll. Minul, mitte koeral. Kord juba üleval olles otsustasin ennast lohutada tassikese kohviga. Avades kappi vaatasin pahaaimamatult aknast välja ja järgmine, mida ma nägin oli kiirendusega minu lõua suunas lendav kohvitass, mis oli osava rikoshetiga põrganud köögikapi uksest. Kirusin kogu oma piiratud roppustesõnavaraga kõiki jõude, mida ma headel päevadel ei tunnista, ja tõmbasin kiiruga selga oma uue T-särgi. T-särk on selline uus popp D&G sloganiga „Who the fuck is D&G”. Kuigi ma ostsin selle ühest Milano popist butiigist, ei ole ma siiani lõpuni kindel, kas Dolcel ja Gabbanal on siiski nii palju huumorimeelt, et sellist särki toota. Ja juba järgmisel hetkel tervitas mind terve loomaaia haisude paraad, mis tundus kummalisel kombel tulevat mu särgivarrukast. Rebisin särgi seljast, keerasin ühte ja teistpidi, aga alles siis kui mu poissõbra taksikoer Tõrvik aevastas ja igaks juhuks voodi alla kolis, hakkas mulle koitma stsenaarium, mida ma ei tahtnud isegi lõpuni mõelda. Ilmselt oli Tõrvik avastanud mu särgilt bookeri kassi lõhna ja tundis vastupandamatut (kui ta üldse proovis vastu panna) soovi avaldada oma arvamust Itaalia kasside kohta. Haarasin A väikseima valge T-särgi, oma suure käekoti ning otsustasin alles lennujaamas kohvi juua. Väljalennuni oli niikuinii ainult paar tundi. Suutsin veel viimasel väljaastumise hetkel tuvastada, et märja peaga magamaminek oli mind jätnud uhke tupeeritud lakaga (80’ies are definetly back), tõmbasin kiiruga peavõru pähe ja juuksed krunni. Tellisin takso ja palusin, säilitades külma rahu: „Ruttu lennujaama”.
Juht, kergelt hallinev 40ndates mees, vaatas tahavaatepeeglisse ja muheles arusaamatult. Vaatasin ka igaks juhuks tahavaatepeeglisse, nuusutasin särki ja ei saanud ikka veel aru, mis talle rõõmu pakub.
„Lennujaama 13,” küsis ta ikka veel muheledes.
Kehitasin õlgu: „Kolmteist, siis kolmteist, või on meil siin mitu lennujaama?.”
Taksojuht vajutas lõpuks ometi gaasi ja teatas uhkelt: „Sinna ju stjuardessid lähevad”. Vaatasin talle tahavaatepeeglist vihaselt otsa.
„Ma ei ole stjuardess, ma näen täna lihtsalt halb välja,” teatasin proovides kahe käe abil tuvastada, kas mu lõualuu on paigast nihkunud. Mees ainult noogutas kahetsevalt ja lisas mulle lahkumisel veel viimase soosiva soovituse: „Aga te mõelge veel selle stjuardessi karjääri peale.” Mees, ka sa oled kunagi Finnairi stjuardesse näinud!
Ma saan aru, et inimestel on erinevad fetshid. Ma saan aru, et stjuardess on neist üks levinumaid, aga ma ei saa siiani aru, kas ajad on muutunud või olen ma liiga palju Finnairiga lennanud. Ma suhtun stjuardesside töösse sügava lugupidamisega ja hädaolukorras on – uskuge mind – just Finnairi stjuardess, kelle kätte ma oma elu usaldaksin, aga fetishifantaasiate objektina- no andke andeks. Mida see taksojuht oleks veel arvanud, kui ma oleksin öelnud, et ma olen modell.
Iseenesest ei ole ju fetishitel midagi viga. Meditsiiniõe seksikad kitlid ja napid politseishortsid on igati kelmikad. Äärmuslikest fetishitest ma aru ei saa, siin pole mul midagi kaasa rääkida. Ise eelistan sellised klassikalisemaid. Kuigi basseinipuhastajad ja aednikud pole mind kunagi erutanud (te pole näinud meie aednikku, brr) ja mundrid jätavad mind täiesti külmaks. Nad otse karjuvad – olen üks miljonist samasugusest ja uhke selle üle. Kuigi, mis seal salata, mees eriüksusest relvaga padja all ei jäta isegi mind külmaks. Praktilises elus on see aga väga tülikas – ta auto näeb välja väike punto (kuigi tegelikkuses on osavalt maskeeritud Ferrari) ja voodis paistavad nad uskuvat, et ka seal teeb relv suure osa nende tööst. Ja ma tean, et vahel...ei, tegelikult ei tea. Või siis, et olen kuulnud... Mmm...okei.
Ostsin lennujaamas esimese asjana ühe kena tagasihoidliku Polo Sporti särgi ja otsustasin tagastada A-le tema oma koos uue kleepsuga „Who the fuck is Tõrvik”, sest see oli küll viimane kord, kus mina teda välja viin. Selge on see, et igal mehel on fetish, kui tema tüdruksõber kannab tema särki, aga ei maksa seda lihtsalt kunagi liiga kaua teha. Ja kuidas möödus teie päev?