Intervjuu Milanaga

laupäev, 28. november 2009

Intervjuu Milanaga

Kui ma alustasin rubriigiga Milana soovitab ja pakkusin, et kirjutage ja küsige, ma hea meelega vastan, siis ausõna ei olnud mul mingit nartsissistliku soovi vihjata, et
küsige minu kohta. Aga väga armas Merilist, et ta seda tegi ja loodan, et ta lahkelt lubab oma kodutöö-intervjuu ka blogis avaldada. Onju Merili?

Räägi endast natuke. Kes oled, kui vana oled, kus elad jne..
Olen parajalt paks ja parimates aastates (modellinduse jaoks võib-olla natuke hilistes aastates) Eestist pärit modell, kes elab Milano-Pariisi-Londoni vahel. Vahel ka mujal, aga enamasti nendes linnades.

Millal hakkasid modellindusega töötama?
Modellindusega hakkasin tegelema keskkooli lõpus, juhuse tahtel ja tasapisi (all täpsemalt).

Millises riigis tunned ennast kõige kodusemalt?
Kindlasti Hispaanias ja iseenesest ka Itaalias, aga pigem väikelinnades. Milano on liiga industriaalne ja Madrid on liiga igav. Teine valik oleks London. Ilma fishi & сhipsi ja inglasteta. Mitte, et mul oleks inglaste vastu midagi, aga ma ei sulandu päris hästi nende kultuuri.

Millal ilmub sinu uus raamat ja kui palju see umbes maksab?
Raamat jõuab poodidesse 1. detsembril ja see maksab 199 krooni. Samas saab raamatut osta ka online poest ja esimese eesti keelse raamatuna peaks Milana ilmuma ka iPhonesse üle telefoni lugemiseks.iMilana.

Kust tuli idee teha raamatut?
Ega ma isegi ei usu siiani, et raamat on ilmunud. Et esimesed tükilõhnalised raamatud on trükipressi alt väljas. Ma arvan, et mõte kirjutada päevikud raamatuks tuli mõned aastad tagasi, kui tuli välja, et mu vend oli kõik minu kirjad talle ja faksid osadele sõpradele alles hoidnud. Ja neid oli kogunenud palju. Neid läbi lugedes hakkas rulluma mingi lugu ja mida rohkem ma edasi lugesin, seda rohkem ma tundsin, et see lugu on mulle tähtis. Ja ilus ja aus oleks see üles kirjutada. Ja kui kirjutada, siis miks juba ka mitte jagada.

Millega sa vabal ajal tegeled?
Ega sellise tööga ei olegi nii selgeid piire töö ja vaba aja vahel. Mulle väga meeldib eri linnades ringi jalutada. Võtta lihtsalt kaart, valida seal üks punkt ja jalutada sinna kilomeetreid ja kilomeetreid, juues teepeal paar espressot. Proovin ka palju lugeda. Just seisab „öökapil“, täpsemalt lamab voodi all Cellini „Sulakuld“. Viimased kuud on ka natuke aega kulunud raamatule ja blogile ja kõigele sellega kaasnevale.

Mil lugu sul praegu mp3-s pooleli on?
Hea küsimus. Robbie Williamsi You Know me - degusteerin just tema uut albumit. Lugudes kuulangi eelkõige sõnu ja sõnumit ja Robbiel on enamjagu geniaalsed sõnad.

„God save me rejection, from my reflection, I want perfection. And if Jesus really died for me then Jesus really tried for me“.

Mis on su lemmik toit/jook, mida sa kõige meelsamini kodus valmistad/valmistaksid?
Mulle väga meeldivad värskelt pressitud mahlad, alkoholi ei joo peaaegu kunagi. Kui, siis viisakusest pool klaasi veini, shampust, või cavat või ühe mojito. Toitudest mulle väga meeldib sushi. Ma võiks süüa sushit lõpmatuseni. Vahepeal valmistasin isegi kodus endale ise nori rulle, aga midagi jäi puudu. Ilsmelt 5 aastat kogemust ja harjutamist, ilma milleta jaapanis üldse sushi kokaks ei lastagi. Hästi tulevad välja eri veiselihad, lasagne, risottod – itaalia ja kreeka köök.

On sul ka koduloomi või kiire elutempo seda ei luba?
Kahjuks ei luba ei elutempo ega ka mitte pidev reisimine. Kui ei ole õiget kodu, ei saa olla ka kodulooma. Ja reisilooma ei ole mõtet võtta. Rääkimata selles, et ka kõik lilled surevad minuga ja ükskord õnnestus mul isegi kaktus ära tappa, aga see on juba teine lugu.

Mis ajakirju loed alati kui see ilmub?
Vanast harjumusest loen Voguet, kui seda võib lugemiseks vähese sisu tõttu nimetada. Pigem siis sirvin Voguet. Kunagi, tuleb tunnistada, olid mul Milano modellikorteris, kus ma sagedamini olin, kogu sein täis kitsa hõbedase raamiga A4 suuruses Voguest välja rebitud reklaampilte. Tundus vaimukam viis korter koduseks teha kuii suured suvalised posterid. Teisi loen pigem pisteliselt – UK Elle ja Harpers Bazaar.

Mis on su lemmik film ja ka näitleja?
Nagu lauludes, nii on ka filmides minu jaoks väga tähtis dialoog. Väga head filmid on „Closer“, „Fracture“ ja Almodovari filmid nagu „Hable con ella“. Lemmiknäitleja on Al Pacino. Kui De Niro ei oleks nii palju keskpäraseid filme teinud, kandideeriks ta Pacinoga.

Kust tuli mõte välismaale elama minna?
Ega seda äratundmist ühe hetkega ei tulnudki. Kui ma keskkooli lõpus emaga Green Parki lähedal jalutasime, leidis mind ühe agentuuri model-scout, ma hakkasin käima castingutel, sain esimesi töid, siis järgmiseid töid, siis ka teistes linnades ja peale kekskooli lõppu hakkasin ma kuidagi sujuvalt üha rohkem ära olema kuni käisin kodus ainult vanemaid ja boyfriendi vaatamas ja kohvreid ümber pakkimas.

Kui tihti külastad Eestit?
Vahepeal kuid ja kuid ei külastanud üldse, nüüd üha rohkem jälle. Kuigi enne päris tagasi tulemist tahaks natuke veel mujal elada ja aja korraks maha võtta.

Mis on Eesti boonused võrreldes teiste riikidega?
Eesti on lihtne ja väike ja kompaktne. Vahemaad on väikesed, kohad ja inimesed on tuttavad. Samas ons ee ka suur piirang.

Milline riideese on sinule moemaailmas kõige armsamaks/kallimaks saanud?
Must Roland Mouret Galaxy dress - klassikalise lõike aga lisa touchiga kleit http://www.smh.com.au/ffximage/2006/06/12/300_mouret.jpg (mille ka Victoria Beckham oma kollektsioonis hiljem järgi tegi). Samuti minu mõned aastad tagasi ostetud Lagerfeldi mustad teksased, mis istuvad nagu unistus.

Miks ei taha sa oma identiteeti avalikustada?
Ma arvan, et see mis ma kirjutan on tähtsam kui see, kes ma olen. Mulle ei ole tähtis, et mind nägu- või nimepidi tuntaks vaid tähtsam on, kas see, mis ma kirjutan, tekitab mingeid mõtteid või tundeid või mitte. Ja sellepärast olen ma alati tänulik kommentaaride ja kirjade eest. Dialoog on tähtis.

Kust tuli mõte hakata blogi pidama?
Mõte hakata blogi pidama ei tulnud üldse sellest, et ma oleks tahtnud rääkida oma elust või modellindusest vaid sellest, et ma ärritusin kuskil Eesti ajakirjas, vist Stiilis olnud jutu peale, kus mingi modell/ajakirjanik alahindas moemaailma ebatervislikkust, rääkides mingit täielukku jama sellest, kuidas modellid söövad palju ja piisavalt ja kõike ja ...jama. Paljud modellid jälgivad vägagi palju oma toitumist, täpsemalt seda, mis nad teevad ei saa isegi nimetada toitumiseks ja luua valesid stereotüüpe ja stressi noortele tüdrukutele, kes neid imetlevad on väga vale. Kui sa ei ole sündinud loomulikult kõhnaks ja hea ainevahetusega, on vale ja mõttetu oma tervise hinnaga hakata proovima sarnaneda superkõhnade modellidega catwalkidelt.