Mis on armastus?

kolmapäev, 11. november 2009

Mis on armastus?

„Milana, te olete jälle tagasi? Mis seal ikka, kuigi teie puhul on tegemist lihtsalt ravimatu kroonilise uudishimu ja üksikute vähetähtsate lapsepõlvetraumadega, mis avalduvad selles, et te proovite lihtsaid asju keeruliseks mõelda.

Olgu, palun heitke pikali, sulgege silmad ja rääkige, mis teid vaevab. ..Ah armastus. Jälle armastus. Kas midagi, mis ma eelmine kord ütlesin oli nii õige või vale. Kas on midagi, mida te tahaksite sellest rääkida? Vabandage, ma ei naernud teid. Armastuses ei ole midagi naljakat. Ega ka teie küsimuses, „mis on armatus“.

Ma võiks teile vastata lugematul eri viisil. Võiksime kokku leppida standartse lühikese teraapia sessiooni vähemalt 16 korda 45 minutit ja iga kord räägiksin ma teile veenva ja monotoonse häälega, mis on armastus ja iga kord te usuksite. Kuni jägmine korrani. Aga tegelikult...minu käsu peale jääte te magama ja üles ärgates mäletate vaid seda, mida ma käsen mäletada.

Milana, magage.

Ma võiksin öelda, et armastus on keemiline reaktsioon ja see oleks tehniliselt õige. Aga ei hakka meditsiini terminoloogiaga vaevama ja see ka ei vastaks küsimusele.

Samuti võiks armastust seletada näiteks, et „armastus on see, et tehes valikuid, valite tema mitte enda“.

Nagu on armastus ka kombinatsioon lugupidamisest, usaldusest, sõprusest, keemiast ja ühisest ajaloost.

Tegelikkuses on armastus iga ühe jaoks erinev. Nagu Depeche Mode „Personal Jesus“. Ta on just selline nagu kattub teie enda väärtushinnangute, ootuste ja lootustega. Ta ei ole universaalne vaid kõige personaalsem üldse. Kombinatsioon kasvatusest, mäletustest ja tulevikuootustest. Ja seda ei ole vaja defineerida. See on nagu maasikatega „sa kas armastad neid või mitte“. Sa kas oskad teha sufleed või mitte. Muu ei ole tähtis, definitsioon ei ole tähtis. Tähtis on vaid, kas sa oma mõõdikute järgi armastad või mitte.

Kui ma nipsutan sõrmi, siis te ärkate ja ei proovi rohkem lahti sõnastada armastust. Te lihtsalt kas armastate. Või mitte.

Ärgake.“